18. märtsil on tulemas matemaatikavõistlus KÄNGURU
Võistlus toimub neljas vanuserühmas:
ekolierid (3.-4. klass)
benjaminid (5.-6. klass)
kadetid (7.-8. klass)
juuniorid (9.-10. klass)
Ekolieridel tuleb lahendada 24 ülesannet ning ülejäänud vanuserühmadel 30, need on raskuse järgi jagatud kolme rühma.
Iga ülesande juures on 5 vastusevarianti, millest õpilane valib õige ja märgib vastava variandi vastustelehele.
Õige vastus annab vastavalt 3, 4 või 5 punkti, vale vastus (-1) punkti ning vastamata jätmine 0 punkti.
Siit saad vaadata ja püüda lahendada eelmiste aastate ülesandeid:
http://www.teaduskool.ut.ee/kanguru
Meie klassi tegijad!
Anette, Lisbeth, Laura Susanna, Kätlin, Merilyn, Paula Maria, Hanna, Linette, Christin Sandra, Kertuliis, Stiina, õpetaja Kirsti
ja
Otto, Marten Erik, Hans, Henrik, Robert, Rando Marten, Erik, Cardo, Artti, Indrek ja Andreas.
ja
Otto, Marten Erik, Hans, Henrik, Robert, Rando Marten, Erik, Cardo, Artti, Indrek ja Andreas.
laupäev, 26. veebruar 2011
neljapäev, 24. veebruar 2011
Palju õnne Eesti Vabariigi 93. sünnipäevaks!
Eesti rahvuslill on rukkilill. |
Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast Soomega, läänest üle Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga.
Eesti pindala on 45 227 km².
Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima.
Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks.
Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu, 29. märtsist 2004 NATOsse ja 9. detsembrist 2010 OECDsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyōto protokollile.
Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal.
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke.
Eesti rahvuskivi on paekivi. Paekivist sepikoda Eesti Vabaõhumuuseumis.
Eesti rahvuskala on räim.
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
- muusika: Fredrik Pacius
- sõnad: Johann Voldemar Jannsen
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sul truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sul truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
teisipäev, 22. veebruar 2011
SALMIK LÄBI SAJANDITE
Elu on üks vigur,
milles sina üks tegur.
Nina püsti,hambad risti,
nõnda saab tast läbi hästi.
..............................................
Ela , võitle,võida !
Hobustega sõida,
sest kui liigud autoga,
paksuks minna võid ju sa !!!
milles sina üks tegur.
Nina püsti,hambad risti,
nõnda saab tast läbi hästi.
..............................................
Ela , võitle,võida !
Hobustega sõida,
sest kui liigud autoga,
paksuks minna võid ju sa !!!
Juku naljad
Juku pere kolis uude majja.
Kas tead , kuidas on kõige parem võidelda selle vastu ,et vesi majja pääseks? küsib Juku isalt.
Ei oska arvata , vastab isa.
See on väga kerge: tuleb lihtsalt jätta pikemat aega veearve maksmata ! õpetab Juku
Kas tead , kuidas on kõige parem võidelda selle vastu ,et vesi majja pääseks? küsib Juku isalt.
Ei oska arvata , vastab isa.
See on väga kerge: tuleb lihtsalt jätta pikemat aega veearve maksmata ! õpetab Juku
Akrostihhonid
Eestis on palju inimesi.
Eestis on palju linnu.
Seal teises Eesti otsas on Pärnu.
Tartu on meist kaugel, aga lähemal kui Pärnu.
Ida suunas on meil Narva.
Vabaks ennast võitlesine.
Aga kroon meil kadus.
Banaane meil ei kasva,
Aga kasvab õun ja pirn.
Rakvere, see linnuse linn.
Ikka jäin Sakku stoppama.
Ilus on Eesti Vabariik, sest kena on loodus.
Kus iganes ma ka ei viibiks, igatsen kodumaad.
Aita teist kui tema hädas.
Ballil mõnel sukad jalas.
Ikka ela rõõmust heast, sest et elu ongi hea.
Mast on kõrge,
Elevant suur.
Ikka meie suured suud.
Ei ma usu et saan kinga.
Lahe lumest onni teha.
Uks on jäätund, auto külm.
Mis siis ikka teha?
Igav on ju igal pool ja külm.
Jook oli külm.
Äge oli äike.
Ära arva, et olen väike!
Eestis on palju linnu.
Seal teises Eesti otsas on Pärnu.
Tartu on meist kaugel, aga lähemal kui Pärnu.
Ida suunas on meil Narva.
Vabaks ennast võitlesine.
Aga kroon meil kadus.
Banaane meil ei kasva,
Aga kasvab õun ja pirn.
Rakvere, see linnuse linn.
Ikka jäin Sakku stoppama.
Ilus on Eesti Vabariik, sest kena on loodus.
Kus iganes ma ka ei viibiks, igatsen kodumaad.
Aita teist kui tema hädas.
Ballil mõnel sukad jalas.
Ikka ela rõõmust heast, sest et elu ongi hea.
Mast on kõrge,
Elevant suur.
Ikka meie suured suud.
Ei ma usu et saan kinga.
Lahe lumest onni teha.
Uks on jäätund, auto külm.
Mis siis ikka teha?
Igav on ju igal pool ja külm.
Jook oli külm.
Äge oli äike.
Ära arva, et olen väike!
Linnade ristsõna
1.Milline linn on elanike arvust Eesti kuues linn?
2.Mis linnas asub Ida-Viru maakonna halduskeskus?
3.Mis linnas asub teater Endla?
4.Mis linna nimi on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavsalu?
1.___ ___ ___ ___ ___ ___ ___ ___
2.___ ___ ___ ___ ___ ___
3.___ ___ ___ ___ ___ ___
4___ ___ ___ ___ ___ ___ ___ ___
2.Mis linnas asub Ida-Viru maakonna halduskeskus?
3.Mis linnas asub teater Endla?
4.Mis linna nimi on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavsalu?
1.___ ___ ___ ___ ___ ___ ___ ___
2.___ ___ ___ ___ ___ ___
3.___ ___ ___ ___ ___ ___
4___ ___ ___ ___ ___ ___ ___ ___
Vastuse saad punastest kastidest.
Vastus on Lõuna-Eesti linn.
Kolmapäevane päev
Kolmapäeval on meil esimene kuni teine tund mängimistunnid.Kolmas tund me kontrollime koduseid töid.Pärast kolmandat tundi on meil aktus suures saalis , lisaks sellele tuuakse meile kringel , tuleks võtta jook kaasa.Kindlasti tuleks panna pidulikud riided !
Täna tegime klassipilti
Henriku isa käis pilte tegemas. Me tahame selle pildi panna klassisärgi peale. Kokku tuli üheksa pilti ja nende piltide peal me lollitasime, poseerisime, tegime sarvi ja niisama naersime.
reede, 18. veebruar 2011
PILT
mis asi on pilt?Pilt on üks paber millel on ilus joonistus peal.Kõigepealt peab selle joonistuse panema värviprinterisse.Ja ära printima siis saadki pildi.
neljapäev, 17. veebruar 2011
teisipäev, 15. veebruar 2011
Külmapühad
Laps võib koju jääda, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on: miinus 20 kraadi ja madalam 1.–6. klassis.
Tunnid toimuvad, ka toitlustamine. Uusi raskeid teemasid edasi ei võta, kuid õppetöö toimub, seega hoia end kursis, mis koolis teeme ja tee kodus tööd kaasa.
õpetaja Kirsti
Tuule-külma indeks
Madalamate külmakraadide ja tugeva tuule korral tekib külmatunne kiiresti ja on palju tugevam kui tuuleta külma ilma korral. Tegemist on asjaoluga, et tugev tuul jahutab lisaks külmakraadidele väga intensiivselt nahapinda, mille tulemusena algab organismi jahtumine ehk vaegsoojumuse tekkimine juba suhteliselt väikese külma, kuid tugeva tuule mõjul.
Seega tuleb organismi mahajahtumise ja külmumise vältimiseks arvestada külma ja tuule koosmõju ehk tegelikult inimesele toimivaid külmakraade. Sel eesmärgil on välja töötatud nn tuule-külma indeks, mis arvestabki külma ja tuule tugevuse koosmõju inimese organismile, st kui tugev külm tegelikult organismile toimib ja milline on külmakahjustuste tekke oht.
Tuleb silmas pidada, et tuule-külma indeks ei arvesta päikesepaiste mõju – heledas päikesepaistes võib tuule-külma indeksi väärtus olla 6 - 10 kraadi väiksem.
Rohkem infot: http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/valisohk/tuule-kulma-indeks.html
http://www.google.ee/imgres?imgurl=https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKWsDw3kphRCHxoBNhu6p6lr_Xgqsi7Yq-xyvQC4gPd2-dsZHM6WTVdlHEkERYqQTmLpqGSbAGkgQfSX79jJgHnAX3500cExCNg-fczYGhzxG0QsW1QQacNAVys8v7lzxYx3mKS_ZuiZ8/s400/J%C3%84%C3%84AEG.jpg&imgrefurl=http://hoiaeestimaapuhas.blogspot.com/2008/11/jtumise-phjused.html&usg=__tfKBwiLHFJPDO1TE_aBI-KL3q28=&h=300&w=400&sz=34&hl=et&start=23&zoom=1&tbnid=vvi7WCqBMJ0evM:&tbnh=160&tbnw=237&ei=vzJaTamaIMrrOcKcwMgL&prev=/images%3Fq%3Dj%25C3%25A4%25C3%25A4aeg%26hl%3Det%26biw%3D1008%26bih%3D670%26tbs%3Disch:1&itbs=1&iact=rc&dur=563&oei=uzJaTc3HG4ubOrun-KwL&page=2&ndsp=14&ved=1t:429,r:12,s:23&tx=94&ty=85
Tunnid toimuvad, ka toitlustamine. Uusi raskeid teemasid edasi ei võta, kuid õppetöö toimub, seega hoia end kursis, mis koolis teeme ja tee kodus tööd kaasa.
õpetaja Kirsti
Tuule-külma indeks
Madalamate külmakraadide ja tugeva tuule korral tekib külmatunne kiiresti ja on palju tugevam kui tuuleta külma ilma korral. Tegemist on asjaoluga, et tugev tuul jahutab lisaks külmakraadidele väga intensiivselt nahapinda, mille tulemusena algab organismi jahtumine ehk vaegsoojumuse tekkimine juba suhteliselt väikese külma, kuid tugeva tuule mõjul.
Seega tuleb organismi mahajahtumise ja külmumise vältimiseks arvestada külma ja tuule koosmõju ehk tegelikult inimesele toimivaid külmakraade. Sel eesmärgil on välja töötatud nn tuule-külma indeks, mis arvestabki külma ja tuule tugevuse koosmõju inimese organismile, st kui tugev külm tegelikult organismile toimib ja milline on külmakahjustuste tekke oht.
Tuleb silmas pidada, et tuule-külma indeks ei arvesta päikesepaiste mõju – heledas päikesepaistes võib tuule-külma indeksi väärtus olla 6 - 10 kraadi väiksem.
Rohkem infot: http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/valisohk/tuule-kulma-indeks.html
http://www.google.ee/imgres?imgurl=https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKWsDw3kphRCHxoBNhu6p6lr_Xgqsi7Yq-xyvQC4gPd2-dsZHM6WTVdlHEkERYqQTmLpqGSbAGkgQfSX79jJgHnAX3500cExCNg-fczYGhzxG0QsW1QQacNAVys8v7lzxYx3mKS_ZuiZ8/s400/J%C3%84%C3%84AEG.jpg&imgrefurl=http://hoiaeestimaapuhas.blogspot.com/2008/11/jtumise-phjused.html&usg=__tfKBwiLHFJPDO1TE_aBI-KL3q28=&h=300&w=400&sz=34&hl=et&start=23&zoom=1&tbnid=vvi7WCqBMJ0evM:&tbnh=160&tbnw=237&ei=vzJaTamaIMrrOcKcwMgL&prev=/images%3Fq%3Dj%25C3%25A4%25C3%25A4aeg%26hl%3Det%26biw%3D1008%26bih%3D670%26tbs%3Disch:1&itbs=1&iact=rc&dur=563&oei=uzJaTc3HG4ubOrun-KwL&page=2&ndsp=14&ved=1t:429,r:12,s:23&tx=94&ty=85
pühapäev, 13. veebruar 2011
Huvitav liiklusalane mäng
Woosh on kosmosest pärit tulnukas, kes on tulnud planeet Maale, et õpetada siinsetele lastele liiklusohutust.
Woosh kuulis, et väga paljud kooliealised ei oska liikluses ohutult käituda ning on seetõttu täbaratesse
olukordadesse sattunud. Woosh lubab, et kui läbid koos temaga liiklusohutuse mängu, oskad sa ohutult
liigelda ning isegi oma sõpradele ja vanematele sellekohast nõu anda.
Woosh kuulis, et väga paljud kooliealised ei oska liikluses ohutult käituda ning on seetõttu täbaratesse
olukordadesse sattunud. Woosh lubab, et kui läbid koos temaga liiklusohutuse mängu, oskad sa ohutult
liigelda ning isegi oma sõpradele ja vanematele sellekohast nõu anda.
Pead enne registreeruma, kuid see ei võta kaua aega (palu vanemate või õpetaja abi) ja õpetlik mäng võib alata:
http://www.ohutus-koigile.ee/lastele/wooshi-liiklusmaailm/
reede, 11. veebruar 2011
14. veebruar on sõbrapäev
Sõbrad on nagu tähed.
Sa ei pruugi neid tihtilugu näha,
kuid tead, et nad on ikka ja alati olemas.
Sõbrad on nagu raamatud: neid ei pea olema palju, aga lugeda tuleb hoolikalt.
Hea sõber on odavam kui arstiabi.
Mis asi on ajaveeb?
Ajaveeb on üks koht kuhu võib lahedaid jutukesi panna, mõistatusi esitada, ristsõnu teha, pilte ja videosi üles panna ja veel palju huvitavat teha veel.
Heljo Mänd- 85
Heljo Mänd (sündinud 11. veebruaril 1926 Narvas) on Eesti lastekirjanik.
Tore artikkel:
http://www.epl.ee/?artikkel=311359
Õnnesoovid ka meie poolt!
teisipäev, 8. veebruar 2011
Talve rõõm
Talvel lapsed õues ,
lumememme teevad .
Külmapoisid juba põues ,
tee kannud keevad.
Mõned lapsed fotosesoonil ,
juba pildistavad.
Pilte talvest ikka teevad ,
ja ka endast .
Varsti tuleb talve pidu ,
soe ja külm.
Päras õues näen et on seal sidrun.
Rõõmsaid pühi kõigile ,
teile ja meile !
miks madu roomab?
see juhtus aastal 10. ennemuiste maod ei roomanud. neil olid jalad all. ühel päeval läks üks madu süüa otsima ja põrkas kokku võluriga. võlur sai nii vihaseks , et ta võlus maol jalad alt. see võlumine oli nii tugev , et see mõjutas kõiki madusid . sellest ajast saadik maod roomavad
popstaarid
Meil oli popstaari võistlus täna ja me saime kolmandatest klassidest 1. koha ja saime ka üldarvestuses 1. koha.esitasime lugu WAKA WAKA . kingitusteks saime komme ja plaadi hoidjaid. lisaks saime ka õpetaja käest kiituse .
reede, 4. veebruar 2011
Täname meie kooli meesõpetajaid!
õpetaja Veiko Klaan |
õpetaja Taavi Vilba |
õpetaja Urmas Kaus |
neljapäev, 3. veebruar 2011
Miks lõvi möirgab?
Kunagi 700 aastat tagasi olid lõvi ja hiir sõbrad.Ükskord läksid nad kinno ja lõvil oli väga kõht tühi ta küsis hiire käest kas sa saad mulle raha laenata ma ostan endale popkorni?Oota ütles hiir ma ostan endale kõigepealt popkorni siis ma annan sulle ka.Nad läksid siis kino saali ja hiir sõi kõik popkorni ära.Lõvi küsis kas ma saan kaa?Hiir vastas ei.Lõvi hakkas möirgama.Ta möirgas nii kõvasti, et lambid läksid puruks.Sellest ajast peale lõvi möirgab.
Suusamatk
Projekt Teadlikult tervislikud valikud
Alusta punktikogumist terviseürituste sarja osaluskaardile!
12. veebruaril 2011 kell 11.00 SUUSAMATK
Metsanurme-Üksnurme matkarajal (8,5 km) Start ja lõpetamine Metsanurme külakeskuses
Lühikoolitus suusatamise õigetest võtetest ja põhitõdedest
Matkaraja puhkekohas kuum tee ja pirukaid
Matka lõpetamisel Rehetoas supp ja karask ning õpituba teemal „Talvine tervislik toit“
Vajadusel rendi suusad Saku suusamajast http://www.sakusuusaklubi.ee/
Seekordne traditsiooniline Metsanurme suusamatk on siiski eriline-
nimelt käivitub samas ka ülevallaline projekt "Teadlikult tervislikud
valikud", mida kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Projektist lähemalt reedeses Saku Sõnumites, info ka kodukal
http://www.metsanurme.eu/ ja kohe-kohe ka valla kodulehel.
Alusta punktikogumist terviseürituste sarja osaluskaardile!
12. veebruaril 2011 kell 11.00 SUUSAMATK
Metsanurme-Üksnurme matkarajal (8,5 km) Start ja lõpetamine Metsanurme külakeskuses
Lühikoolitus suusatamise õigetest võtetest ja põhitõdedest
Matkaraja puhkekohas kuum tee ja pirukaid
Matka lõpetamisel Rehetoas supp ja karask ning õpituba teemal „Talvine tervislik toit“
Vajadusel rendi suusad Saku suusamajast http://www.sakusuusaklubi.ee/
Seekordne traditsiooniline Metsanurme suusamatk on siiski eriline-
nimelt käivitub samas ka ülevallaline projekt "Teadlikult tervislikud
valikud", mida kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Projektist lähemalt reedeses Saku Sõnumites, info ka kodukal
http://www.metsanurme.eu/ ja kohe-kohe ka valla kodulehel.
Tellimine:
Postitused (Atom)