2. tunni ajal saabus Marteni Eriku vanaema Evi. Ta kurvastas tänapäeva laste pärast, kes koolis täiskasvanud inimestele tere ei ütle.
Tund kujunes huvitavaks ja õpetlikuks. Rääkisime raamatutest. Jäi kõlama soovitus lugeda eesti lastekirjanike teoseid. Vaatasime Marta Sillaotsa raamatut "Trips, Traps, Trull ja teised" ning Eiseni aabitsat (tuntud kui kukeaabits).
Kui vanaema luges luuletuse Helvi Jürissonilt, siis Henrik tuletas meelde 3. klassis õpitud rahateemalise luuletuse, mida oli taaskord väga nauditav kuulata. Emakeele õpetajana töötanud Evi soovitas Henrikule näitleja või diktori tööd.
Kuulasime J.Parijõe lugu "Kui isa kinkis raamatuid". Sealt tuli idee perekonnakeskis lugusid dramatiseerida.
Marteni vanaema jutustas lapsepõlve meeldejäävaimast sündmusest- 1944.a Tallinna pommitamisest. Klassi laste eredaimad mälestused on õnneks väga positiivsed (loodame, et sõda meid kunagi ei puuduta). Mitmel oli selleks esimene koolipäev, lasteaia lõpetamine, õe või venna sünd. Oli ka neid õpilasi, kellel oli meeles kolimine, magamine, trenn, sõprade leidmine, võidusõit ja ka nt rattaga põõsasse sõitmine.
Marteni vanaema elutargast tunnist jäi kõlama, et kõik lapsed on uunikumid. Aitäh õpetliku tunni eest!
Laura Susanna vanaema Milvi sisustas meile huvitava 3. tunni. Saime aimu õunaaia ehitamise, puude istutamise, toestamise, pritsimise, hooldamise, saagi korjamise jne kohta. Lisaks oli tal kaasas piltmaterjal ja raamat Eesti õuna- ning sõstrasortidest piltidega, mis nii mõnelgi suu vett jooksma pani. Aia rajasid nad 2006. a-l 35 ha peale. Puud hakkasid saaki andma 3. aastaselt ja õunaaias saab nende eluiga otsa 15. a-lt. Laura vanaema on elukutselt aednik. Saime teada, et unistatud elukutse ei ole just okasteta ja kiiresti omandatud. Rääkisime, kes kelleks saada soovib ning meil oli muidugi palju sportlasi. Poisse huvitas Laura vanaema ja -isa Polli aias olevate puude arv. See olevat u 40 000 õunapuud. Vanaema Milvi lemmikuks on roheline kõva õun. Selgus, et õunaaias on tööd aastaringselt. Lisaks tegeleb vanaema ka sõstrapõõsastega.
Aitäh vanaemale "õunapuu otsast", kes meile terve korvi maitsvaid Melba õunu jättis ja klassi meeldiva aroomiga täitis!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar