Lumist talvevaheaega.. UPS... SÜGISVAHEAEGA!!!!

1. veerandi viimane koolipäev tõi kaasa mitu üllatust. Hommikul oli külmem kui tavaliselt (-3 kraadi) ja päeval hakkas väga ilusaid lumeräitsakaid langema. Imetlust jagus kõigi algkooli laste hinge.

Päev algas aktusega, kus kiideti veerandi tegijaid (meie Hannat) ja autasustati rahvastepalli võitjaid (nii poisid kui ka tüdrukud said diplomi I koha ja kommikottidega).

Mängisime lauamänge. Õppisime ka natuke.

Tantsisime.

Vaatasime filmi "Vanaema õunapuu otsas" koos a-klassiga.

Muusikatunnis said lapsed proovida kätt õpetajana. Kiitus!

Siis tuli magusaim osa :)
TUNNISTUSED

ESIMENE KLASSI AJALEHT
JÄÄTIS, KOMMID, KÜPSISED...

Aitäh Merilyn, Paula, Anette, Otto, Sandra ja Robert!

Olite sel veerandil tublid! Meie hulgas oli 8 õpilast, kel olid kõik viied. Iga raskus on ületamiseks! Õppides, lugedes, üksteist toetades ja hinnates suudame kõike!

Gigantide kogu sai täiendust!

Robert meisterdas Albertile kaaslase ja loodetavasti ka sõbra, kes sai nimeks Kaspar.

Robert Kaspariga

Rahvastepalli võistlused

Täna mängisime suure kooli võimlas rahvastepalli paralleelidega, poisid ja tüdrukud omavahel. Võitsime kõik mängud! Juhhuuuuuuu!!!!!! 

1. veerandi tegija

Meie klassi I veerandi tegijaks valiti Hanna.

Hannal on sel veerandil väga häid tulemusi õppetöös. Klassikaaslased iseloomustasid Sind järgnevalt: väga abivalmis, sõbralik, tore, asjalik, laenad asju, kena, viisakas, korralik, lõbus, normaalne, hea kunstnik, popp, hea sõber, mõtlik, hea rahvastepalli mängija, hea õppija ja lugeja.

 Õnnitleme!

Küsimused:

1.      Kas Sa olid üllatunud, kui Sind veerandi tegijaks valiti?

Jah.

2.      Kas Sulle meeldib olla tähelepanu keskpunktis?

Natuke meeldib ja natuke ei meeldi ka.

3.      Kuhu Sa paned aukirja?

Panen selle tähtsasse kohta.

4.      Kas Sinu arvates oleks pidanud keegi teine olema veerandi tegija?

Minu arvates oleks pidanud Kätlin see olema.

5.      Kas Sulle ikkagi meeldis, et Sind valiti?

Jah, mulle meeldis.

6.      Mis on Sinu huvialad?

Minu huvialad on kergejõustik, ujumine ja keraamika.

7.      Mis on Sinu lemmiktegevus?

Meisterdamine.

8.      Missugune on Sinu unistus?

Ma tahaksin 5 km pikkust maja ja unistuste töökohta.

9.      Mis on Su lemmikvärv?

Heleroheline ja türkiissinine.

10.  Kas Sulle meeldib maalida?

Jah.

                                                        Küsitles Stiina



Akvaariumid

Hanna akvaarium

Indreku akvaarium

Esimene lumi

2010. aasta esimene lumi

 Esimene lumi tuli 12. oktoobril umbes kell kolm pärastlõunal. Alguses see oli nii hea tunne, aga pärast tuli väga tugev tuul! Selline oligi meie talve algus. Loodame, et lund tuleb järgmistel päevadel ka.
                                                                Hanna                 

Meie klassi jalkapoisid

Meie klassis on 5 jalgpalli poissi: Marten, Artti, Otto, Henrik ja mina Cardo. Käisime kõik alles lasteaias. Olime 5 aastased, kui ühel päeval tuli Argo ja rääkis, kas keegi tahab hakata jalgpalli mängima!? Esimesena hakkasid seal käima Klaivert ja Erik. Mõne päeva pärast hakkas see ka meile väga meeldima ja me hakkasimegi trennis käima. Vahest olin mina natuke paha poiss ka. Ükskord ma vandusin ja sain kohe 5 kätekõverdust karistuseks.

Esimesed võistlused olid meil esimeses klassis. Erik oli selleks ajaks jalgpallist loobunud. Klaivert mängib küll jalkat, aga ta ei ole meie klassis. Nüüd on meid kokku palju, teistest klassidest ja ka vanemaid poisse. Koos me  käime võistlustel " Saku Sporting "nime all. Nüüd oleme juba võitnud mitu karikat ja medaleid.

                                                                                                                    Cardo

Geisha tantsuturniir

Kui ma kohale jõudsin, oli mul suur hirm. Olin kindel, et kaotame. Siis tuli Kristina ja ütles, et peas ei tohi olla ühtegi kaunistust. Ta hakkas mulle soengut tegema, see oli tõeline õudus, kuid tulemus oli väga ilus. Soojendustantsuks oli väga vähe ruumi. Siis hakkasidki võistlused. Tantsisime ja lõpuks jagati auhindu, me saime Erikuga 2. koha. Olime Dancelandi grupis. Mu emale meeldis mu tantsimine ja mulle ka. Kingituseks saime medali, diplomi, kommi, jänese ja pastapliiatsi. Loodan, et Erikule meeldis ka!

                                                                                                Christin Sandra

Klassiõhtu muinasjuttudega

21. oktoobril toimub klassiõhtu.

Oleme nüüdseks tutvunud paljude muinasjuttudega, kirjutanud ise muinasjutu. Õige aeg on lõpetada teema erimaade muinasjuttude kohtumisega.

Selleks:
1. Valisite grupid
2. Lugesite erimaade muinasjutte ja valisite grupile maa.


3. Grupiga tuleb valida üks lemmikmuinasjutt ja kanda klassiõhtul ette (näidend, nukunäidend, mingisugune muu lavastus jne).
4. Loo huvitavamaks esituseks võib riietuda vastavalt maale, pakkuda mõnda toitu- maiust, tutvustada natuke oma maad, kasutada muusikat jne. Joogi võtab igaüks ise kaasa!
5. Tööülesanded tuleb jagada kõigi osalejate vahel! 
6. Kui abi vajad, siis pöördu õpetaja poole.
Jõudu tööle!

05. oktoobril oli õpetajate päev

Õpetajate päeva tähistati Eestis koolides juba 1960. aastatel, kuid tänase koolilapse kalendrisse kuulub see tingimata ja on kindla kuupäevaga seotud. Tavad pole aastate jooksul kuigivõrd muutunud, ehk ainult selle poolest, et 1960. aastatel lasti õpilastel tunde anda, õpetajad ise tundi ei läinud. Õpetajaks said ikka tublimad õpilased, tunde anti ennekõike nooremates klassides ja põhikoolis. Tundides mingit naljatamist polnud, sest asendusõpetaja pani pärishindeid pärispäevikusse ja võttis ametit õpetaja igapäevase tõsidusega. 1990. aastatest on õpetajate päevad vabamad ja naljarohkemad. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid ja kooli juhtkonda. Kas tõsiselt või naljatavas ja kiusakas toonis, see sõltub koolist. Teinekord kujuneb uuest juhtkonnast tõsine seltskond, teinekord naljatav kamp. Ka üsna paljud õpetajad elavad end tembutades välja: pilluvad paberlennukeid, segavad tundi, jutustavad ja vigurdavad, ei viitsi vastata.
Loe veel : http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-opetajatepaev.php

Ka meie koolis andsid abituriendid tunni ning kehastusid õpetajateks. Samal ajal osalesime meie õpetajad viktoriinis ning sõnamängus. Hiljem nautisime kontserti. Õhtul oli Saku Mõisas pidulik vastuvõtt. Aitäh kiidusõnade, üllatuste ja lillede eest!

Kuula! http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1425791

Klassivanem

Intervjuu  klassivanem Marten Erikuga

Meie uus klassivanem on Marten Erik. Tegin temaga väikese intervjuu.    

Kas sulle meeldib klassivanem olla?   

Marten:  Jah.

Kas sa tahad järgmine aasta ka klassivanem olla?

Marten:  Oleneb kuidas läheb.

Kas klassivanem on raske olla?

Marten:  Ega eriti ei ole.

Mida sa tegema pead, kui sa oled klassivanem?

Marten: Peab korda pidama, õpetaja “parem käsi” olema.

Kuidas sul muidu koolis läheb?

Marten: Mõned ained lähevad hästi, mõned mitte.

Selline oli siis intervjuu meie klassivanemaga.        

Paula Maria

Rahvusvaheline loomakaitsepäev

04. OKTOOBRIL
RAHVUSVAHELINE LOOMAKAITSEPÄEV

Rahvusvaheline loomakaitsepäev kuulutati esmakordselt välja Itaalias Firenzes loomakaitsekonverentsil. Konkreetne kuupäev valiti seda tähistama mälestamaks kõigi elusolendite pühakut Assisi Franciscust, kes suri 4.10.1226 aastal.

Paljudel inimestel on kodus oma lemmikud. Seda enam on meil põhust seda päeva tähistada.
Meie klass tähistab seda päeva esmaspäeval, kus lastel on lubatud kaasa võtta oma lemmikloom ja seda siis teistele näidata ning tutvustada.Kaitse all ei ole ainult lemmikud, vaid ka kõik teised loomad ning linnud. Ära unusta - kuidas käitud loomadega, käitud ka inimestega!
Kuna loomad on meie igapäevased kaaslased ja meie eluga tihedalt seotud, peame neid alati kaitsma ja väärikalt kohtlema, mitte ainult loomakaitsepäeval.

Esmaspäeval külastasid meid Anette kass Misu, Hans koer Mia, Paula Maria koer Minni, Kätlin kalade, Linette kass Nupsiku ja Indrek kass Tomiga. Aitäh Teile ja Teie perekondadele meeldejääva päeva ja loomade tutvustuse eest!


Anette Misuga



Hans Miaga





Kätlin kaladega





Linette Nupsikuga



Indrek Otiga

4. b klassi kassid külas

Paula Minniga

Mihklipäevalaat

Mihklipäevalaat

Mina  müüsin   kass  Arturi  kooki.  Otto müüs  pähklivõisaia  ning Henrik  ja  Hans  tegid  paberist  ja  puust  asju. Veel müüs  Artti  oma  viineripirukaid   ja  Paula  ehteid. Mina  ostsin  ainult  ühe asja ning  see  oli  üks  ehe  õele, mis  maksis  vaid  2 krooni. Muidugi  oli  veel  palju  müüjaid-  näiteks   Cardo , Rando, Indrek ja  Stiina. Me  saime   müüa  kuni  neljanda  tunnini. Seejärel pidime  oma poe  kokku panema. Mulle  meeldis  igatahes  väga ja ma  teenisin  ka  natuke. Me  jagasime  Henriku, Hansu  ja  Ottoga  raha  pooleks ning igaüks  sai  võrdse  osa.     

Marten 

Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping – karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu).
Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Kui karjast muidu lahti ei saanud, siis on Lõuna-Eesti karjus vedanud mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb vabaks.
Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva vanapärase ütluse "igal oinal oma mihklipäev" kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö. Veel 20. sajandi alguses oli ütlusel üsna konkreetne sisu, sest mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. Õlut on 19. sajandil ohvriannina maale, lihakeetmisvahtu laudaseintele visatud. Sellised ohvrid pidid tagama lambaõnne tulevaseks aastaks.
Üheks oluliseks ohvriloomaks on olnud veel kukk, kelle vere piserdamisest talliseintele on loodetud hobuseõnne. Ka on kana- ja kukeliha olnud hingedeajal hingedele viidavaks toiduks.
Päevale andis ilmet mihklilaat - oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumide õhutusel, ka koolides ning lasteaedades. Noorrahvas on veel teinud mihklituld ja kogunenud lõkke äärde või mõnda tallu tantsima ja pidutsema.
Peipsi-äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva: käidi sugulastel külas ja pidutseti.
Mihklipäeva kommete hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine.
Looduses kapsas veel kasvab, sääsed aga hakkavad magama jääma.

Vaata lisaks mihklipäevast:
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mihklipaev.php

http://et.wikipedia.org/wiki/Mihklip%C3%A4ev